«Mina ei kiida mõrva heaks,» kostis Hercule Poirot.
Lord vahtis talle näkku, pööras pilgu kõrvale, piidles teda siis jälle ning pahvatas lõpuks naerma.
«No mis sa ütled -- nii peps ja endaga rahul! Kes teil palub seda heaks kiita? Ega ma ei taha, et te valetaksite! Tõde jääb ikka tõeks, eks ole? Kui te leiate midagi, mis kõneleb süüaluse kasuks, siis te ju ei pea seda maha vaikima lihtsalt sellepärast, et ta on süüdi?»
«Muidugi mitte.»
«Pagan võtaks! Miks te siis ei võiks seda teha, mida ma teilt palun?»
«Mu sõber, olen täiesti valmis seda tegema...» lausus Hercule Poirot.