Saatesõnas märgib kirjanik V. Sõelsepp, kes oli ka ise vangina Kolõmal, et parafraseerides Hemingway tuntud väidet eestlaste kohta igas maailma sadamas, võib öelda, et igast Nõukogude vangilaagrist võis leida vähemalt paar eestlast ja et käesolevat raamatut võib vaadelda väikese mälestusmärgina neile tuhandetele Eesti poliitvangidele, kes jäid Kolõma igikeltsa.
Lõpus on kasutatud lühendite ja vähetuntud sõnade seletus, nimede register ja kirjanduse loetelu.
Lisadena on ära toodud N. Liidu siseministri käskkiri, millega rajati range režiimiga laagrid, ja nende laagrite sisekorrareeglid – kummagi dokumendi originaaltekst vene keeles ning tõlge eesti keelde –, NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 1955. a. amnestiaseadluse tekst ja Magadani oblasti keskrajoonide kaart.