See raamat on kirjutatud eelkõige meie akadeemilise pere noorematele liikmetele. Nii neile, kelle nimi on juba üliõpilaste nimekirja kantud, kui ka neile, kes alles peavad plaani tudengiseisusesse astuda. Et nad teaksid põhilist kunagise üliõpilaselu erijoontest, muusapoegade õpingutest, korporatsioonidest ja seltsidest, traditsioonidest ja kommetest. Aga ka argielust, olmemuredest. Seda põhiliselt baltisaksa tudengite nostalgilisehõnguliste noorusmälestuste alusel, millele on lisatud asju teisest vaatevinklist näinud vene, poola ja eesti üliõpilaste
mälestusi.
Käsitletud on aega, mil Emajõe Ateena ehk Liivimaa Heidelbergi suurkool kandis Keiserliku Universiteedi ametlikku nime. Seega ajavahemikku 1802. aastast 1917. aastani.
Igatahes õpetlik lugemine kõigile neile, kes tahavad tunnetada oma üliõpilaspõlve sügavamaid juuri Tartu akadeemiliselt viljakas pinnases. Eelnevad põlvkonnad on läinud, oluline osa nende elutarkusest aga säilinud. Lugegem siis, mida saame sellest 21. aastasaja algul, ajal, mil siinne suurkool tähistab oma 375. aastapäeva, eeskujuks võtta, mida hüljata, mida traditsioonides edasi kanda.
Sisukord:
Juured ulatuvad keskaega Ülikoolide kujunemine Euroopas Keskaegse ülikooli korraldus Üliõpilaseks saamine Õpetamine ja õppimine Kolleegiumid ja bursad Üliõpilaselu aineline külg Universiteedi ja linna suhted Vein, õlu ja naised Vagandid ja nende laulud «Gaudeamus igitur...» Rändav üliõpilane Ülikoolid Rootsi kuningriigis Ainulaadne kogu tsaaririigis Ülikoolide rajamine tsaaririigis G. F. Parrotist saab rektor Rektorid ja kuraatorid Kirjanikust kuraator Klinger K. E. von Baer Tartust ja ülikoolist Dr. Bertram ülikooli algusaegadest Kuraator Lieven ja rektor Ewers Üliõpilaste isa Ewers Professorite Instituut Tartu ülikooli juures Kindlakäeline kuraator kindral Craffström Korpielu kogub jõudu Üliõpilaskond kasvab ja organiseerub Ohtlik eeskuju Saksamaalt Korporatsioonide põhimõte jääb peale Vaba aja veetmisest Mussed ja ballid Üliõpilaspoeet Jazõkov Aga kord oli siis kõva Üliõpilaste käitumisreeglid Väärtegu viis kartserisse Tudengid saavad mundrid Pedellid, hüütud ka puudlininadeks Pereat Bulgarinile Ülikoolilinn Dorpat-Derpt-Tartu Emajõelinna ilmest ja olmest Tartu 1820. aastate II poolel «Õpetatud linnake» Tartu Kaasani tudengi muljeid Derptist Tartu tudengikambrid Burgid ja besenid Tudengite igapäevane leib Teekond ülikoolilinna Ülikool ja üliõpilaselu tudengiriigi kõrgperioodil Uus põhikiri Uued mehed suurkooli eesotsas Tartu üliõpilasvabrik Lisandub üliõpilasi ja korporatsioone Eesti Üliõpilaste Selts Rebasest saab värvikandja Korporantide argoost Rebaseks vastuvõtmine Rebase päev W. F. Ostwald oma rebaseajast 1870. aastatel Rebaseteater Värvide andmine Korpielu erijooni Paukimine ja duellid Kommersid - korporatsioonide peod Kommerss Kambjas Tiskre kommerss Tallinnas Tudengite talvised meelelahutused Komitaat ehk ülikoolilinnast ärasaatmine Silentium ad cantum! Tartu tudeng ja laul Millest tudengig laulsid Joomalaul «Krambambuli» Buršilaulud eesti korpides Pro et contra Erinevaid hinnanguid buršielule Korpielu varjuküljed Jaan Tõnisson buršikommete vastu Korporatsioonid venestamise vastu Imperatorski Jurjevski universitet Ülikooli hakatakse venestama Uus põhikiri, uued eeskirjad Üliõpilaseks vastuvõtmine Seminaristid Jurjevi universiteedis Mässumeelsed vene studendid Kooselumaja Hetzeli uulitsal Üliõpilastubadest 20. aastasaja alguses Esimesest revolutsioonist Esimese maailmasõjani Esimesed naised ülikoolis Kui Tartus tegutses neli kõrgkooli Lisandub eesti korporatsioone Korpikorteritest konvendimajadesse Ülikool Esimese maailmasõja ajal Peahoone Peetrus meenutab Kui soovite lisateavet...
