See raamat on kirjutatud eelkõige meie akadeemilise pere noorematele liikmetele. Nii neile, kelle nimi on juba üliõpilaste nimekirja kantud, kui ka neile, kes alles peavad plaani tudengiseisusesse astuda. Et nad teaksid põhilist kunagise üliõpilaselu erijoontest, muusapoegade õpingutest, korporatsioonidest ja seltsidest, traditsioonidest ja kommetest. Aga ka argielust, olmemuredest. Seda põhiliselt baltisaksa tudengite nostalgilisehõnguliste noorusmälestuste alusel, millele on lisatud asju teisest vaatevinklist näinud vene, poola ja eesti üliõpilaste mälestusi.
Käsitletud on aega, mil Emajõe Ateena ehk Liivimaa Heidelbergi suurkool kandis Keiserliku Universiteedi ametlikku nime. Seega ajavahemikku 1802. aastast 1917. aastani.
Igatahes õpetlik lugemine kõigile neile, kes tahavad tunnetada oma üliõpilaspõlve sügavamaid juuri Tartu akadeemiliselt viljakas pinnases. Eelnevad põlvkonnad on läinud, oluline osa nende elutarkusest aga säilinud. Lugegem siis, mida saame sellest 21. aastasaja algul, ajal, mil siinne suurkool tähistab oma 375. aastapäeva, eeskujuks võtta, mida hüljata, mida traditsioonides edasi kanda.

Sisukord:

Juured ulatuvad keskaega

Ülikoolide kujunemine Euroopas

Keskaegse ülikooli korraldus

Üliõpilaseks saamine

Õpetamine ja õppimine

Kolleegiumid ja bursad

Üliõpilaselu aineline külg

Universiteedi ja linna suhted

Vein, õlu ja naised

Vagandid ja nende laulud

«Gaudeamus igitur...»

Rändav üliõpilane

Ülikoolid Rootsi kuningriigis

Ainulaadne kogu tsaaririigis

Ülikoolide rajamine tsaaririigis

G. F. Parrotist saab rektor

Rektorid ja kuraatorid

Kirjanikust kuraator Klinger

K. E. von Baer Tartust ja ülikoolist

Dr. Bertram ülikooli algusaegadest

Kuraator Lieven ja rektor Ewers

Üliõpilaste isa Ewers

Professorite Instituut Tartu ülikooli juures

Kindlakäeline kuraator kindral Craffström

Korpielu kogub jõudu

Üliõpilaskond kasvab ja organiseerub

Ohtlik eeskuju Saksamaalt

Korporatsioonide põhimõte jääb peale

Vaba aja veetmisest

Mussed ja ballid

Üliõpilaspoeet Jazõkov

Aga kord oli siis kõva

Üliõpilaste käitumisreeglid

Väärtegu viis kartserisse

Tudengid saavad mundrid

Pedellid, hüütud ka puudlininadeks

Pereat Bulgarinile

Ülikoolilinn Dorpat-Derpt-Tartu

Emajõelinna ilmest ja olmest

Tartu 1820. aastate II poolel

«Õpetatud linnake» Tartu

Kaasani tudengi muljeid Derptist

Tartu tudengikambrid

Burgid ja besenid

Tudengite igapäevane leib

Teekond ülikoolilinna

Ülikool ja üliõpilaselu tudengiriigi kõrgperioodil

Uus põhikiri

Uued mehed suurkooli eesotsas

Tartu üliõpilasvabrik

Lisandub üliõpilasi ja korporatsioone

Eesti Üliõpilaste Selts

Rebasest saab värvikandja

Korporantide argoost

Rebaseks vastuvõtmine

Rebase päev

W. F. Ostwald oma rebaseajast 1870. aastatel

Rebaseteater

Värvide andmine

Korpielu erijooni

Paukimine ja duellid

Kommersid - korporatsioonide peod

Kommerss Kambjas

Tiskre kommerss Tallinnas

Tudengite talvised meelelahutused

Komitaat ehk ülikoolilinnast ärasaatmine

Silentium ad cantum!

Tartu tudeng ja laul

Millest tudengig laulsid

Joomalaul «Krambambuli»

Buršilaulud eesti korpides

Pro et contra

Erinevaid hinnanguid buršielule

Korpielu varjuküljed

Jaan Tõnisson buršikommete vastu

Korporatsioonid venestamise vastu

Imperatorski Jurjevski universitet

Ülikooli hakatakse venestama

Uus põhikiri, uued eeskirjad

Üliõpilaseks vastuvõtmine

Seminaristid Jurjevi universiteedis

Mässumeelsed vene studendid

Kooselumaja Hetzeli uulitsal

Üliõpilastubadest 20. aastasaja alguses

Esimesest revolutsioonist Esimese maailmasõjani

Esimesed naised ülikoolis

Kui Tartus tegutses neli kõrgkooli

Lisandub eesti korporatsioone

Korpikorteritest konvendimajadesse

Ülikool Esimese maailmasõja ajal

Peahoone Peetrus meenutab

Kui soovite lisateavet...