Hariliku inimese elumälestused väärivad tähelepanu ainult niivõrd, kuivõrd nad kujutavad ümbrust ja olustikku, milles see inimene on elanud.
On ajajärke rahvaste elus, millal olustik eriti tugevasti muutub. Niisugune ajajärk oli meil viimased poolsada aastat. Selle ajajärgu algul hakkas Saksa võim, mis meie maal oli kaua valitsenud, nõrgemana ja asemele astus Vene võim, kuni viimaks ka see kadus – põhjaliku pöörde läbi eesti rahva elus.
Siiski kannavad muutused olustikus enam välist laadi, kuna eriti maal rahva elujärg, kombed ja viisid palju pikaldasemalt muutuvad.
Aga ometi võiks tutvumine muudatustega olustikus, rahva elu välistes avaldustes, pakkuda omajagu huvi nooremale põlvele, kes ei tunne otseselt Saksa ega Vene võimu ajajärku meie kodumaal.
Ma jutustan siin oma kaasaelamise ja oma vaatluse ning tähelepanekute põhjal, mis «oli kord».