Andrus Kasemaa uus luulekogu on raamat armastusest ja sõjast. Kasemaa annab uuslihtsas ja kohati isegi naiivses sõnastuses teravalt edasi ühiskonnas levivat sõjaretoorikat ja sõjahirmu ning esitab luuletajana küsimusi, mida me argielus ja meediaväljas olles küsida ei märka või ei oskagi. Nii mõjub Kasemaa «kaanarilinnuna kaevanduses», kes juhib tähelepanu ühiskonnas domineerivatele allhoovustele ja sunnib nende üle mõtlema. See raamat on praeguses ajahetkes väga aktuaalne ja olulisi teemasid puudutav.
ma ei tea kes ma olen sõtta ei lähe relva ei haara vaenlast ei hakka aitama kvislingid on vastikud raudteele ei hakka puid peale langetama sildu ei hakka õhku laskma lilli ei hakka sõduritele viskama lihtsalt vaatan pealt kuidas sõdivad ja tapavad üksteist võibolla väsivad ära kunagi
