Clifford Geertz (sünd. 1926) on tänapäeva silmapaistvamaid antropolooge, kelle nimega seondub viimaste kümnendite üks mõjukamaid suundi sotsiaalteadustes -- tõlgendav antropoloogia. Princetoni Ülikooli emeriitprofessor Geertz on kirjutanud mitmeid teoseid Indoneesia ja Maroko ühiskonnast, kultuurist ja usuelust ning arvukalt uuenduslikke esseid antropoloogia teoreetilistest küsimustest, mille mõju on ulatunud kaugele väljapoole antropoloogia piire.

«Omakandi tarkus» (1983) sisaldab kaheksat säravat esseed, milles kohtuvad omavahel Maroko poeedid, Elizabethi-aegsed poliitikud, Bali talupojad ja Ameerika advokaadid. Näidates tõlgendava antropoloogia võimalusi inimtegevuse mõtestamisel, analüüsib Geertz konkreetsele etnograafilisele ja ajaloolisele ainesele tuginedes mitmeid võtmelise tähtsusega kultuurilis-filosoofilisi probleeme. Isikupärases stiilis kirjutatud esseed näitavad, kuidas saada aru võõrastest arusaamadest ja mõista esmapilgul mõistetamatut.