Valik autori isamaateemalist luulet, kus ta valutab südant Eestimaa pärast.

TUHAT MUREKURDU
Eestimaa su pinnal.
Enam meid ei toida
sinu põllud, lahed
ikkagi sind hoida
on me kindel tahe.
Külasid ja linnu
katmas saast ja nõgi
kalalkäimisinnu
võtab järv ja jõgi.
Iga eesti pere
südant valutab
võõrakeelne tere
õuel jalutab.
Õlistumas jõgi
järvesopp ja meri.
Või ehk siiski miski
meile lootust annab
keset surmariski
surmast välja kannab.

VANGID ON JA VANGIMAJA
mõni riik
ei rohkem vaja.

MEIE RIIGIS RUMALUST
on hinnatud kui jumalust
sest alati just rumalad
meil ongi pärisjumalad.