Nagu ütleb Indrek Jürjo (1956–2009) raamatu pealkirigi, on see kirjutatud arhiivimaterjalide põhjal. Seega ei pretendeeri uurimus andma vastust küsimustele, millele dokumentidele tuginedes vastuseid anda ei saa. Raamatu esmailmumisest on möödunud 17 aastat.

Selle aja jooksul sarnastel teemadel ilmunud nii mõndagi: dokumendikogumikke, monograafiaid, memuaare, artikleid. Ometi ei ole 1996. aastal välja antud raamat n-ö väljavahetamisele läinud ega teaduslikult vananenud. Ühest küljest on see selge viide töö kõrgele kvaliteedile ja allikatruudusele – hinnangud võivad muutuda, dokumentides kirjapandu mitte. Teiseks näitab see, et uusi allikaid oluliselt lisandunud ei ole. Mõneti kurioossel kombel on lugu isegi vastupidine, seaduste muutumise tõttu on paljud materjalid uurijatele raskemini kättesaadavad ja kasutatavad kui 18 aastat tagasi. Jürjo poolt eessõnas väljendatud lootus, et «raamat annab infolaengu, mis innustab KGB arhiividokumentidega süvenenumalt töötama ka teisi ajaloolasi», on mingil määral täitnud, kuid kindlasti on ka korduslaeng asjakohane.

Teine trükk.