Esimeses osas antakse esmakordne üldülevaade Paide kindlusarhitektuuri erinevatest etappidest keskajal ja linna arengust detailselt, sh. kirikud, koolid, tänavatevõrk. Kindlusarhitektuuri osas esitatakse trükitult teadaolev esimene ehitus-projektjoonis, mis Eesti alalt teada, samuti sellele toetuv täiesti uus kontseptsioon kindluse arengus, samuti mitmed illustratiivsed gravüürid ja fotod. Materjal pärineb muuhulgas Eesti Ajalooarhiivist, Rootsi Riigiarhiivist ja Rootsi Sõjaarhiivist ja on avaldamisel esmakordselt.

Teises osas antakse ülevaade Paide linnakodanike võitlusest oma õiguste eest 17-18. sajandil, st. ajastul, mil linn kuulus suuremal või vähemal määral Mäo mõisale. Ülevaade toetub teose lisas toodud arvukatele tõlgitud dokumentidele, nagu kuninglikud kirjad, kohtuprotokollid, aktid, ülevaated linnakodanike kruntidest jms. Samuti antakse selles osas õigusajalooline ülevaade eesti väikelinnade seisundist ja selle dünaamikast, nagu linnaõiguste taaskinnitamine kuningas Karl XI poolt- mis on samuti uudne teade- ja linnakodanike vanne. Esmakordne on näiteks ka Mäo mõisa inventari, aedade jms. detailne kirjeldamine rootsi ajast, mida seni samuti pole varem tehtud. Sellisena avab see raamat esimesena peatüki Eesti väikelinnade ajaloo tundmaõppimisel, seda enam, et sarnase saatusega olid ka näiteks Haapsalu, Valga, Viljandi ja Rakvere, kuid süvaanalüüs antud perioodist on seni puudunud. Paide ajaloo raamat on selles suhtes teedrajavaks.

Raamat on väga rikkalikult varustatud kõrgkvaliteetsel tasemel trükitud illustratsioonide, skeemide ja plaanidega.