Toomas Paul · Ilmamaa · 2024

«Paradokside paraad» koondab Pauli aastatel 2017-2024 Maalehes ilmunud 34 esseed, olles omamoodi jätk kogumikule „Tõe lõpututel tagamaadel“ (2018), mis koosneb valdavalt Maalehes aastatel 2008-2017 avaldatud esseedest. Aastatel 2000-2006 seal ilmunud tekstid võttis valikuliselt kokku teos „Haihtunud hingede aeg“ (2006).
Pauli kui vaimukandja enda gravitatsioonikonstant, jõud, mis tõmbab esseede pealispinnal, st sõnades kirjeldatu-väidetu loetava teksti substantsiaalse sügaviku poole, on küsimine viimse järele. Valgustajana püüab Paul tabada valguse allikat ennast nii füüsilises kui ka metafüüsilises mõõtkavas. Ilmaruumi olemuse «paradokside paraadist» haaratuna, näiteks avastus, et kõige väiksemate osakeste puhul eksisteerivad nood üksnes koos vaataja-seletajaga, võib jõuda kõige oleva illusoorsuse tunnistamiseni, mis päädib koos vaataja-seletaja teadvuse kustumisega.
Paratamatusega leppimise ainus retsept on olla murust madalam, olla seeme, lootuses, et korrastav struktuur – Toomas Pauli mõistes Hing või Jumal – tärkab uueks rohuks ning elu ja surma ringkäik leiab jätku. See ringkäik rajaneb pigem suhetel kui asjadel enestel. [i:827]