See on kaasaelanu kirjeldus küüditamisest Eestist ja näljast ja külmast Siberis. Tõetruult, erapooletult ning asjalikult on antud kirjeldus sellest, kuidas elasid ja surid asumisele saadetud eestlased, samal ajal ka näidates, kuidas elasid siberlased ise. Autor elas Siberis sõja ajal 1941-45, töötades kolhoosis ja metsatöödel ja tehes toidu hankimiseks ka muid töid, pidades kokku tosina võrra ameteid. Sellele järgneb ka mälupilt Eestist aastail 1945-49 kuni uue küüditamiseni. Raamat on masendav dokument sellest, mis juhtus okupatsioonivõimude poolt hukkumisele määratud klassiga. See kirjeldab olusid nagu nad olid, kuid on ka jutt sellest, mida tuli teha ja kuidas elada, et ellu jääda.

Autorilt on ilmunud lisaks mälestusteraamat «Üheksa ametit...», kus ta meenutab oma elu Siberis pärast teist küüditamist 1949. aastal.