Corrie ten Boom seisis koos oma vanema õe Betsiega paljalt ja vaatas pealt, kuidas üks koonduslaagri valvur peksis üht vangi. «Oh, vaene naine,» hüüdis Corrie. «Jah. Andku Jumal talle andeks,» vastas Betsie. Ja taas mõistis Corrie, et ta õde palvetas julmade natsivalvurite hingede pärast.

Mõlemad naised saadeti laagrisse juutide aitamise eest. Neid juhtisid Kristuse vaim ja sõnad. Oma eluga riskides püüdsid nad päästa Ta tagakiusatud rahvast. Tema jõud oli see, mis kandis neid läbi tõeliselt õudsetest aegadest.

Siin on raamat, millest särab välja Jumala au ja milles peegeldub ühe tasase vallalise kristlasest naise julgus, kelle elu see au muutis. Lugu Kristuse sõnumist ja vaprast naisest, kes võttis seda kuulda ja elas, et seda edasi anda – rõõmu ja võidutsemisega.

Cornelia «Corrie» ten Boom (Amsterdam, Holland, 15. aprill 1892 – Placentia, California, 15. aprill 1983) oli Hollandi kristlane, kes koos oma isa ja teiste perekonnaliikmetega aitas paljudel juutidel pääseda II maailmasõja ajal natside holokaustist ning kes selle eest ka vangistati ja saadeti Ravensbrücki koonduslaagrisse.