Enamikule setudest on suureks üllatuseks, et neil on juba üle poole sajandi setu keeles olemas pikk lugulaul, mida teatud mööndustega võib nimetada ka setu rahvuseeposeks. See on käesolev teos, Anne Vabarna poolt sõnastatud «Pekolanõ». Selle sünniloo kohta võib nentida, et tegemist oli huvitava ning omalaadse folkloristliku eksperimendiga, mis hiljem on teenimatult vähese tähelepanu osaliseks saanud. Veel rohkem kahju on sellest, et eksperimendi tulemus, lugulaulu «Pekolanõ» tekst ise, pole senini tervikuna jõudnudki setudeni. Olukordade õnneliku kokkulangemise tulemusena nüüd see lünk kaob.