Teos jätkab romaanist „Port Artur I-III“ tuttavaks saanud tegelaste elukäigu jälgimist. Siin kujutatakse Port Arturi kaitsjate tagasijõudmist sõjavangist, Presnja ülestõusu Moskvas, kohtuprotsessi kindral Stösseli üle, kes reetlikult Port Arturi kindluse enneaegselt vaenlasele andis. Näeme insener Zvonarjovi perekonna elu Peterburis, Varja Zvonarjova õpinguid arstiteaduse instituudis, visiite haigete juurde töölislinnaosas, tema kokkupõrkeid kodanlike kaasõpilastega ja tagurliku professori Goremõkiniga, elu väljasaadetuna Krasnojarskis.

Kolmandas osas viib tegevus Musta mere äärde Kertši kindlusse. Siin tutvume mitmesuguste inimestega, sõjaväelastega ja põranda all tegutsevate bolševikega. Lõpuks kirjeldab autor kaasakiskuvalt silmapaistvate revolutsionääride põgenemist Kertši kindluse maa-alustest vangikongidest.

Teos näitab, kuidas tsaristlikul Venemaal revolutsioon kääris inimeste meeltes ka reaktsiooniaastail, kuidas see tõmbas ligi üha uusi kartmatuid võitlejaid.