Perekonnaseaduse jõustumisele järgnenud 13 aasta jooksul on selle rakendamisel välja kujunenud arvestatav kohtupraktika. Mitmed eriliigilised vaidlused on jõudnud välja Riigikohtusse, kel on õnnestunud seetõttu teha lahendeid, millel on olnud põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamisel ja ühtse kohtupraktika kujundamisel. Käesoleva töö autor on üritanud näidata, milliste perekonnaseaduse sätete üle kõige enam vaidlusi ning mitmetimõistmisi toimub ning kuidas on erinevad kohtuastmed kõnesolevaid vaidlusi lahendanud.
Perekonnaseaduse kohaldamisel on enim vaieldavateks küsimusteks abikaasade ühis- ja lahusvara regulatsioonist ning ühisvara jagamisest tulenevad kohtuvaidlused, samuti vaidlused, kus arutatakse lastega seonduvat (ülalpidamiskohustus, lapse elukoha määramine, vanema õiguste äravõtmine jm). Neile on käesolevas raamatus ka põhitähelepanu pööratud. Märksa vähem vaieldakse kohtutes abielu lahutamise, põlvnemise tuvastamise jms üle. Autor on refereerinud ning analüüsinud enam kui 50 asjakohast kohtulahendit ning raamatu lõppu paigutanud viis Riigikohtu lahendit, millel on olnud ühtse kohtupraktika kujundamisel oluline tähtsus.