Sulev Vedler on hea sulega ja haaravalt kirja pannud raamatu, mille võib tinglikult jagada kaheks. Esimeses pooles kirjeldab autor, kuidas Eesti oma ajaloo ja asukoha tõttu üldse sattus rahapesuhuviliste radarile. Raamat annab hea ülevaate sellest, miks ja kuidas kahtlased rahavood said meie pankadest läbi käia, milline roll oli selles nende emapankadel, milline roll kohalikel juhtidel. Teine osa raamatust kirjeldabki väga detailirohkelt ning ülevaatlikult seda, mis toimus Danske ja Swedbanki Eesti kontorites. Lehekülgede kaupa on kirja saanud kogum plahvatuslikku materjali, mis mitmed lähiajaloo sündmused hoopis uut moodi lahti mõtestab.
Raamat on dokumentaalne, aga samas loetav kui krimiromaan. Kahtlemata on tegemist on väga haarava ja põneva raamatuga – kui lugema hakkad, siis enne lõppu pidama ei saa.
Sulev Vedleri isik ega ajakirjanduslik talent ei vaja Eestis pikemat tutvustamist. Tegemist on kahtlemata ühe kõige professionaalsema reputatsiooniga uuriva ajakirjanikuga.
