Wiiralti Piibel - selline nimetus Eduard Wiiralti illustratsioonide kohta Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikule läks käiku 1974. aastal, kui neid üle pika aja taas eksponeeriti Eesti Kunstimuuseumis kunstniku raamatugraafika näitusel. Neid oli küll väljas tema loomingu suurel ülevaatenäitusel sealsamas, Kadrioru lossis 1958. aastal, kuid kunstipublik uueneb pidevalt ning sündmusi kiputakse unustama. 1974. aastal oli möödunud 50 aastat usuõpetuse lugemiku esimese kolme köite ilmumisest ja originaalillustratsioonide eksponeerimisest «Pallase» I lennu lõpetajate näitusel, millele E. Wiiralt esitas estampide ja skulptuuride kõrval arvukalt ka sulejoonistusi-illustratsioone.


Raamatu „Eduard Wiiralt. Piibliillustratsioonid“ kaante vahele on koondatud 73 suure eesti graafiku (1898-1954) joonistust teoloogi ja filosoofi Eduard Tennmanni (1878-1936) usuõpetuse lugemiku neljale osale, mis ilmusid kirjastus „Looduse“ väljaandes Tartus 1924-25.aastal. Joonistused asuvad Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Osa neist on vahepealsetel aastatel publitseeritud Wiiralti loomingule pühendatud väljaannetes, kuid erilist huvi pakuvad nad tervikliku ansamblina, mis on piibliainelises eesti kunstis unikaalne.

Vaid üksikjuhtumil võib nende puhul kõnelda otsesest eeskujust (J.Schnorr von Carolsfeldi „Piibli piltidest“), üldiselt paelub kunstniku interpretatsioon isikupärasusega, nagu stiilgi. Tema stiil ning joonistuslaad muutusid mõnevõrra illustreerimise käigus aastail 1923-25, ent käesolevas raamatus on pildid järjestatud siiski vastavalt Vana ja Uue Testamendi sündmustele.

Piiblilugude illustreerimine inspireeris kunstnikku looma ka vabagraafilisi estampe neil teemadel, millest on raamatus mõned näited.