Romaani peategelane Peter Kien on neljakümneaastane filoloog ja sinoloog, kelle kirg on hiina keel ja raamatud. Kienile kuulus linna kõige tähtsam raamatukogu, kus oli üle 25 000 raamatu. Kui vanad keeled ja raamatud räägivad Kieni jaoks arusaadavat keelt, siis ümbritsevast elust pärit helid jäävad tema jaoks täiesti arusaamatuks. Nii õnnestubki rumalal ja ahnel majapidajannal Theresel raamatukoguja Kien endaga abielluma sundida, ning abiliste toel röövib naine mehelt kõik.
Põrkuvad võim ja vaim. Kien jääb raamatutele truuks.
Enn Soosaar kirjutas «Pimestuse» kolmanda osa «Maailm peas» eestinduse kohta: «Noore Canetti järeldused on ängistavad ja halastamatud. Aga nagu paljude teiste mõtlevate, muretsevate kirjanike kataklüsmimaalingud kahe suure sõja vahel, nii on ka tema romaan hoiatus ja pädeb hoiatusena tänapäevalgi.»
1935. aastal ilmunud «Pimestust» võib kahtlemata pidada
Elias Canetti läbilöögiromaaniks. Natsistlikul Saksamaal keelati raamat kohe ära ja nii õnnestus autoril tükk aega varju hoida. Elias Canetti – filosoofiadoktor, keemik, loodusteadlane ja kirjanik – oli üks neid kirjanduse harvu suurmehi, kelles ühinesid keeled, kultuurid ja sajandid. Ta oli Euroopa kodanik, eurooplane, kel siiski on isamaa. Oma isamaaks pidas Canetti keelt, milles ta oma teosed kirjutas – saksa keelt.
Bulgaarias sündinud Elias Canetti (1905–1994) perekond kolis üle Euroopa ühest kohast teise ja nii oli ka kirjanikul raske ühte kohta pidama jääda. Elu teise poole elas ta siiski üsna paikset elu, kõigepealt Inglismaal ja siis Šveitsis. «Pimestus» ilmus juba 1935. aastal, teine peateos, «Massid ja võim», 1960. a. Oma loominguga on ta pälvinud arvukalt auhindu, kõige kuulsam neist on kindlasti 1981. aastal saadud Nobeli preemia.
