tuul kandis merelt ühe vihma
piisa, suletud õuele, värav vaid
veidi paokil, veidi avali, ja peakohal
vihmapiisk, mille tuul, kandis merelt.

mahalangenud lehed, sahisesid, kui nende vahel
astuti -- iga üksik päev seisis,
kaelakoogud käsil, kui oli astunud.
sahisevate lehtede vahel tasa sahisenud.

tuli teha üks uus kirimukiri,
ja temale tuleb luua vapper mõistatus,
kilpide ja odadega varustatud.
kui nüüd põlema panna kirimukiri, mõistatus laheneb siis.