2008. aastal ilmunud dokument, mille autor oli keegi Satoshi Nakamoto, ja sellele järgnenud plokiahela tehnoloogia esimene praktiline rakendus, projekt Bitcoin, jäid tol ajal avalikkuse suurema tähelepanuta. Hiljem, kui teave hakkas tasapisi levima, naerdi projekti üle avalikult – ainuüksi idee, et eksisteerib elektrooniline raha, mida tagab selle emiteerimiseks kulutatud elekter, tundus paljudele naeruväärsena. Seda kuni hetkeni, mil hakati ühe bitcoini maksumust tuhandetes dollarites mõõtma.
Aastal 2016 plahvatas massiline huvi plokiahela projektide vastu. Just siis astus see tööstus järgmisesse, vastutöötamise etappi – plokiahelal põhinevad projektid muutsid üha suuremaks ohuks, tekitades konflikte riikide, traditsiooniliste finantsasutuste, vahendajate ja finantsjärelevalve vahel. Tõsi, paljud neist ohtudest olid ka põhjendatud.
Kõik on kuulnud sõna «krüptoraha», mis seostub tihedalt plokiahela tehnoloogiaga. Kus see raha tegelikult asub, kuidas see sinna satub, kuidas seda saada ja edaspidi kulutada ning mil viisil on raha pahatahtlike rünnakute eest kaitstud? Et krüptoraha-investeeringutest tulu saada, on vaja kõike seda mõista.
Alexander Tsikhilovi raamat «Plokiahel. Põhimõtted ja alused» selgitab tehnoloogiliselt keerulisi ideid nii lihtsalt kui see on võimalik, et ka arvuti- ja finantstehnoloogia kauge lugeja saaks ettekujutuse plokiahela tehnoloogiast ja selle alusel loodud projektide tööpõhimõtetest. Samuti tuleb juttu plokiahela alusel ellu viidud populaarsematest projektidest – peamiselt krüptorahadest, ning tehnoloogia võimalikust kasutamisest erinevates valdkondades. Raamatu teises pooles selgitab autor krüptovaradesse investeerimisega seonduvat. Paljud ihkavad küll krüptoinvesteeringutega suuri summasid teenida, viimata end samas kurssi riskidega, mis sellega kaasnevad ning kuidas neid juhtida.
