Terav kriitika 1920-ndate aastate olude kohta Eesti Vabariigis, hangeldamise, omakasu, onupojapoliitika ning erakondade sahkerdamise vastu.
«Kui tähele panna meie riigitegelaste tööd ja püüdeid, siis peame kurvastusega tõendama, et meie meestel puudub rahu ja üksteisest lugupidamine. Meie oleme kalli varanduse - riikliku iseseisvuse, maa ja vabaduse - kätte saanud ja seda vere hinnaga võitnud, kuid nüüd kiskleme ja kisume selle kui saagi kallal ja ei hooli vennast ega ligimesest. Meil on üksikud isikud ja üksikud ringkonnad võimuahneks läinud ja on kurdiks jäämas rahva häälele ja tahtmisele. Iseseisvat riiki on kasutama hakatud selleks, et isiklikult rikkaks saada ja teiste viletsuse peale vilistada. Iseäralist isu ainult oma heaolu eest hoolitsemisel on näidanud need ringkonnad, kellest selles raamatus juttu tahan teha» Raamatu kirjutaja
