Nüüdiskultuur võib oma hoomamatus paljususes tekitada korralikku kogemuslikku peapööritust. Üks võimalus selle leevendamiseks on keskenduda üksikfragmentidele. Just seda Janek Kraavi oma raamatus teebki: olgu siis mõne teose, motiivi, tehnika, žanri, voolu või hoopis põhimise tunnetusliku allhoovuse tasandil. Tema fragmendid on oma parajuses ammendavad ja tõusevad oma väljapuhastatuses iseäranis kirkalt esile. Ning igaüks neist sisaldab omal moel osutust kultuuritegelikkusele tervikuna.

Tegelikkus, mille küsitavat ja kütkestavat pinda pidi see raamat libiseb, on kahtlusteta meie tegelikkus. Kuid süvenedes erilise tähelepanuga selle üksikasjadesse, aitab Kraavi ära tunda ja märgata neid endastmõistetavusi, millest meie igapäevane kultuurikogemus juba loomuldasa koosneb. Libiseda kõigepealt pinda pidi, kuid jõuda lõpuks äratundmiseni, et pind ulatub põhjani välja. Jaak Tomberg