Raamat analüüsib neid muutuseid 18. sajandi Prantsusmaa mõtte- ja tundemaailmas, mis tegid mõeldavaks ja võimalikuks Prantsuse revolutsiooni puhkemise 1789. aastal. Chartier vaatleb üksikasjalikult avaliku sfääri teket, trükikunsti edusamme, keelatud kirjanduse ringlust, usulise leiguse kasvu ja kuningavõimu pühaduse kahanemist vana korra aegses ühiskonnas, mis kõik aitasid kaasa Prantsusmaa vaimse palge teisenemisele ja lõid eeldused revolutsiooni valla pääsemisele. Chartier' raamat, mis hindab oluliselt ümber meie seniseid teadmisi Prantsuse revolutsiooni lätetest, on ühtlasi suurepärane näide kultuuriajaloo uutest suundadest ja võimalustest.