Hea lugeja, Franz Boase «Primitiivne teadvus» (The Mind of Primitive Man) on 20. sajandi intellektuaalses diskursuses väga oluline raamat. Seda peetakse relativismi üheks alustekstiks. Ometi selgub seda raamatut lugedes, et Franz Boase vaated on pigem universalistlikud. Ta on veendunud, et grupisisene variatsioon on tihti suurem kui gruppide, rahvuste ja rasside vaheline variatsioon. Boas loobub inimtüübi, keele ja kultuuri algse tiheda seose hüpoteesist ning rõhutab, et iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui ühest vaatepunktist viib vastuoludeni. Tema järgi on teadvus kõigil inimkonna rassidel sama. Samuti ei pea ta tõenäoliseks, et oleks olemas mingi otsene seos kultuuri ja kõneldava keele vahel, välja arvatud sel määral, kuivõrd kultuuri situatsioon kujundab keele vormi. Samas keele morfoloogilised omadused kultuuri sellisel määral ei tingi. Vastupidi üldlevinud arusaamale tundub «Primitiivset teadvust» lugedes, et Boas on pigem universalismi esindaja, kellel on mõningaid väga nõrga relativismi jooni.