Aegade algusest peale on vallutajad seisnud silmitsi küsimusega, kuidas anastatud maad põliselt enda omaks teha. Teise maailmasõja ajal avaldas Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin veendumust, et sõja käigus hõivatud maadel kehtestab hõivaja ka oma riigikorra. Sõjaline hõivamine oli vaid algus, millele pidi järgnema totaalne Nõukogude režiimi kehtestamine ehk sovetiseerimine.
Käesolev raamat käsitlebki Eesti näitel ja «kabinetisõja» vormis seda, kuidas toimus sovetiseerimine kahe põhilise kohaliku võimukeskuse – Nõukogude julgeolekuteenistuste ja Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) suhete ja koostöö näitel. Lähema vaatluse alla tulevad Eesti taashõivamisel 1944. aastal nende organisatsioonide ette püstitatud ülesanded, julgeoleku «parteilise juhtimise» tarbeks ette nähtud mehhanismid ja nende tegelik toimimine ning koostöö erinevate Nõukogude režiimi «vaenlaste» kõrvaldamisel ja terroriseerimisel, EKP roll märtsiküüditamisel jne.
Autor Meelis Saueauk on jõudnud veendumusele, et vägivallaga läbi viidud sovetiseerimine ei täitnud pikemas perspektiivis oma eesmärke ja et vägivald ei ole rahvastevahelistes suhetes mitte lahendus, vaid probleemide kuhjumise allikas.
Vaatamata sellele, et raamatus on keskendutud sovetlikele institutsioonidele, on tegemist eelkõige raamatuga Eesti ajaloost, mis sisaldab rohkesti uut ja huvitavat teavet meie lähiajaloo ühe traagilisema perioodi mõistmiseks. Muu hulgas saab lugeja teada:
- Kas Eesti esikommunist Nikolai Karotamm tundis 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel süümepiinu ja püüdis nn kulakute ja nende perede Siberisse saatmist asendada deporteerimisega Ida-Virumaale?
- Mida paljastas Eesti NSV julgeolekujuht Boris Kumm salajases ettekandes Nikolai Karotammele Jüri Uluotsa kavatsustest 1944. aastal teha sakslaste taganemisel raadio teel avaldus, et Eesti Vabariik on taastatud ning paneb Nõukogude poolele ette peatada pealetung ja astuda läbirääkimistesse. Kelle eest ja miks püüdis NKVD hoida salajas Otto Tiefi valitsuse liikmete kinnivõtmist?
- Kes Eesti NSV julgeolekutöötajatest oli saanud Punatähe ordeni osalemise eest Stalini käsul toimunud Lev Trotski atentaadis Mehhikos?
- Mis tehti tšekistidega, kes peksid tunnistuste hankimiseks kinni võetud rasedat naist keppide ja rihmaga kuni teadvusekaotuseni ja tulistasid purjuspäi ülekuulatavat, põletades hiljem metsas tema laiba.
- Kes ja kuidas valmistas ette 1949. aasta märtsiküüditamist? Mida rääkisid sellest omavahel Kremlis Jossif Stalin ja Eesti NSV parteijuht Nikolai Karotamm?
