1992. aastal sai valmis RHK 10. redaktsioon. Käesolev väljaanne on RHK-10 V peatüki eestikeelse tõlke teine parandatud ja täiendatud trükk.
Erinevalt teistest RHK peatükkidest on V peatükist, mis hõlmab psüühika- ja käitumishäireid, ette valmistatud eraldi väljaanded, mis sisaldavad kliinilisi kirjeldusi ja diagnostilisi juhiseid või diagnostilisi kriteeriume. Käesolevat tõlget võib nimetada ka V peatüki põhiversiooniks, kuna teised, nagu teaduslikuks uurmistööks ja üldarstidele mõeldud versioon, lähtuvad sellest.
RHK-10-s on psüühikahäirete käsitlus lähedane Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsiooni poolt välja töötatud DSM-le ning erineb oluliselt meil seni kasutusel olnud RHK-9 versioonist. RHK-10 eeliseks võrreldes RHK-9-ga on diagnostiliste ja tegevusjuhiste esitamine, mis võimaldab psüühikahäireid diagnoosida täpsemalt. Oluliselt rohkem on diagnostilisi kategooriaid ning nende süstematiseerimine, vähemalt praktilise kasutamise seisukohalt, on tunduvalt õnnestunum.
Erinevalt põhiversioonist sisaldab 1993. aastal teadusuuringuteks väljatöötatud versioon täpselt defineeritud diagnostilisi kriteeriume analoogselt sellele, nagu neid võib leida DSM-s. Lisaks sellele valmib eelduste kohaselt 1995. aastal veel eraldi versioon üldarstidele (polikliiniku- ja perearstidele), mis on mahult 3 korda väiksem kui põhiversioon.
Psüühikahäirete süstemaatika ja diagnostika põhiprintsiibid on esitatud sissejuhatuses.
