Räägitakse, et huumor on selline keel, mille abil kõige kergemini üksteisest aru saadaavad ka geograafiliselt vöga kaugel paiknevad inimesed. Humoorika inimese tunneme ära tema silmades peituva mõistva naeratuse järgi. See naeratus on nagu prillid, mille klaasidel on eriline heategev võime. Selle abil muutuvad meid ümbritseva maailma proportsioonid, ebameeldivad ja halvad asjad vähenevad, head asjad aga suurenevad. Neid prille kandev inimene hindab sündmusi ja inimesi teistmoodi kui see, kellel selliseid prille ei ole.
Aga huumor ja armastus? Moodne aeg on teinud armastusest kas surmtõsise asja või siis vastuoksa vulgaarse pilamisobjekti. Ometi vajab just moodsa armastuse õrn taim huumorit. Kui kahe inimese vahelist armastust tugevdab huumor, siis paneb see taim paremini vastu mitmesugustele tuulemuudatustele, tunnete keeristormidele ja ükskõiksuse tuulevaikusele.
Miroslan Skála