Raamat toob lugejate ette ühe elupõlise sovhoosidirektori ja peaspetsialisti, Paul Padjuse elukäigu. Tartumaalt pärit kogenematust maapoisist, kes äsja oli omandanud Vana-Vigala põllutöökoolis mesiniku elukutse, sai mõni aasta peale sõda talle endalegi ootamatult sovhoosi direktor. Hiljem juhtis Paul Padjus aastakümneid mitmeid majandeid Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal. Autor kirjeldab värvikalt nõukogudeaegset nomenklatuuri, tolleaegsete riigiorganite juhtimisstiili kogu selle lausa uskumatus jaburuses ning ebaefektiivsuses. Lisaks räägib Padjus valusa avameelsusega oma kooselust mitmete naistega, meenutab reisimuljeid Kuubale, Krimmi, Gruusiasse, Venemaale ja mitmesse teise riiki. Punaparun on liigutav ja otsekohene tagasivaade nõukogude aega läbi vana mehe silmade.
