Praha Saksa juut Franz Kafka (1883–1924) oli üks salapärasemaid ja mõjuküllasemaid 20. sajandi kirjanikke, kelle ilukirjanduslik looming - kolm romaani ja jutustused - on eesti lugejatele täies mahus kättesaadav.

«Päevikutes» lubab ta heita pilgu ka oma salapära köögipoolele ning mõista paremini neid «selgeltnägijalikke seisundeid, kus ma elasin täiel määral igas idees, kuid iga idee ka endaga täitsin, ja milles ma ei tundnud end mitte üksnes omaenese piiridel, vaid üldse kõige inimliku piiridel olevat.» «Lisaks puurivale eneseanalüüsile, kantud ülimast nõudlikkusest enda vastu, täidavad päevikut ka kirjanduslike tekstide hoovõtud, millest nii mõnedki on jõudnud üksjagu «kafkalikuks» saada. «Võime oma unenäolist siseelu kujutada on kõik muu kõrvaliseks teinud (–-) Miski muu ei saa mulle iial rahuldust pakkuda.» Ent siiski on päevikute pearõhk eksistensiaalsel enesega tõtt vaatamisel, mistõttu: «Tänasest peale päevikust kinni hoida! Korrapäraselt kirjutada! Mitte endast loobuda! Kui ei tule ka mingit lunastust, tahan ma siiski iga hetk selle vääriline olla.» Või:«Kui inimsuhted välja arvata, pole minus endas mingit nähtavat valet. Piiratud ring on puhas»