See raamat on pärisorjast teadusdoktoriks tõusnud eestlasest Jakob Johnsonist. Teda võib Eesti ajaloos pidada mitmel alal esimeseks.
Maahindaja, - mõõtja, maaviljelusteadlane, sealhulgas taimetark, agrokeemik, taimefüsioloog, nende toitumise, väetamise, mullaõpetuse tundja, kuid ka etümoloog, etnograaf, maafilosoof, rahvameditsiini uurija, kutseline ajakirjanik Peterburis...
Euroopa mainega esimene eestlasest agronoomia, metsa- ja põllumajandustehnika teadlane dr. phil. Jakob Johnson sündis 200 aastat tagasi – 8. mail 1806. a. Viljandimaal Tusti karjamõisas talupoja peres, selle mõisa pärisorja seisuses mõisakupja Johanni ja ema Anne pojana. Lõpetas 1833 Tartu Ülikooli magistrikraadiga maahindamise alal, kaitses 1840 Jena Ülikooli juures doktorikraadi väetamise alal ning veel 1844 Peterburi Ülikooli juures magistrikraadi kultuurtaimede toitumisest.
1841 kutsuti Jakob Johnson Peterburi Imperaatorliku Vabamajanduse Seltsi juurde, kus ta toimetas ja andis välja teadusajakirja «Mittheilungen...» alates 1884 kuni surmani 1. aprillil 1865, olles 11 vene ja 5 välismaa seltsi kirjavahetajaliige, mh tegev ka Õpetatud Eesti Seltsis ja kodumaa elu edendavas rühmituses Peterburi Patrioodid. Jakob Johnson oli väga laia haardega universaalteadlane ja viljakas publitsist. Tema sulest on ilmunud üle 20 raamatu, trükise ja enam kui 300 teadusalast artiklit, arvustust saksa ja vene keeles.
