om klaasil varastõt aŕ taiva au nii värm ja paprõ pääle kisk su sisikonna käsi om syrmõkuntõl nahk nigu sinetäv härm ja häbü huulits koh ma iho ligi kisi
uma rõivit ja koh mu ullist pesse tuul nii taiva valgus noq ku mu altar om tühi ynnõ kõmisõs pääh ja su märk miä mu suul minno uimatsõst lüü olõ-i unõhtust pühhi
su kässi hoit mu miil ku hingeynństust sisi- konna verevä kõrd ma paprõ pääle kisi
