Kümnekonna aasta jooksul on Eesti olnud kõige kiiremini arenenud postsotsialistlik riik. Samal ajal on Eesti majanduspoliitika olnud nende riikide seas kõige liberaalsem. Seaduspärasuse mittemärkamiseks peab olema pime.
Äripäeva toimetus on aastaid järjekindlalt kaitsnud klassikalist liberaalset maailmavaadet. Toimetus on veendunud, et Eesti edukaks arenguks on inimese otsustamisvabadus ja võrdsete võimalustega ettevõtluskeskkond vältimatud eeltingimused. 1992. aastal olid need põhimõtted arusaadavad kõigile ja riik ehitati uuesti üles just neid printsiipe järgides. Täna 10 aastat hiljem on vasakpoolsus küll avalikult, küll hiilivalt uuesti pead tõstmas. Raamat «Raha ja vabadus» on vastulöök sotsiaaldemokraatia edule.
Vaadake kui palju kulutavad meie poliitikud aega vaidlustele, kuidas suurendada maksukoormust ja kehtestada erinevaid regulatsioone ning piiranguid ettevõtjatele. Kohati tundub, et riigi tegevuse eesmärk on ettevõtjale kaikaid kodarasse loopida, et siis järgmise sammuna aidata lõhutud ratas ära vahetada, et see siis varsti uuesti ära lõhkuda.
Raamatusse «Raha ja vabadus» on koondatud ettepanekud, mis aitavad vähendada bürokraatiat ja maksukoormust, jätavad tööandjatele ja töövõtjatele suurema otsustusvabaduse ning loovad eelduse ettevõtluse kiirele arengule ja inimeste jõukuse suurenemisele.