Kuigi hang veel aia all, lumeriismeid tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill.
Arg ja ettevaatlik pung tihkelt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill - see julges. Põrmust üles tõstis pea: Valgus! Selgus! Ah, kui hea!
Kuula, laanes lumises vaikne kutse kumises: ärgu kartku enam keegi, sinilill ju süütas leegi. Usaldagem kevadet, noort kevadet!
