Ahmatova silme all küüditati Neevalinnast rohkem kui 200 000 inimest, «Reekviem» joonestubki nende sündmuste taustal, seda ei tule mõista üheainsa inimese - Ahmatova kui kannatava ema - üleelamise kirjeldusena. See luuletuste-sari on õigupoolest paljude saatuste põiminguks.
Anna Ahmatova «Reekviem» pole luuletaja isendlikuks «hingekarjeks». See on luuleks saanud rahvasüdame ahastuskarjed ja appihüüdmised.
Ahmatova «Reekviem» toodi Nõukogude Liidust salaja välja 1963 ja samal aastal ilmus see Münchenis Vene Pagulaskirjanike Ühingu väljaandena. Marie Underi tõlge on tehtud selle väljaande järele.
Aleksis Rannit

Raamat on varustatud prantsusekeelse järelsõnaga.