Viimastel aastatel on nõukogude kirjanduses suurt tähelepanu pööratud riigi funktsioonide küsimusele, andes sellele endisest palju sügavama teoreetilise käsitluse. Sm. [i:26177]i esinemised NSVL Ülemnõukogu juubeliistungil 6. novembril 1957 ja NLKP XXI kongressil andsid selle küsimuse teoreetilisele läbitöötamisele suurt hoogu, kõrvaldades varem esinenud dogmatismi avaldusi. Nõukogude õigusteadlaste sulest on ilmunud rida seda küsimust käsitlevaid väärtuslikke teoseid ja artikleid (näiteks F. Kalinõtševi, M.I. Piskotini, N.V. Tšernogolovkini jt. poolt). Selle ala probleemid vajavad aga veelgi sügavamat teaduslikku analüüsi ja metoodiliselt õigesti põhistatud käsitlusi eriti riigi ja õiguse teooria ning juriidiliste eridistsipliinide õpetamise seisukohalt.

Kuni viimase ajani ei ole saavutatud nõukogude õigusteadlaste keskel ühtsust ei põhifunktsioonide arvu, nende nimetuse, rääkimata nende sisu ja klassifikatsiooni kohta. Sel ajal, kui mõned autorid lepivad kolme-nelja põhifunktsiooniga, väidavad teised, et neid on 5, 6, 7, 8 või isegi 12.

Käesolevas töös püüame riigi funktsioone käsitleda riigi ja õiguse teooria seisukohast lähtudes. Riigi ja õiguse teooria seisukohalt on riigi põhifunktsioonide ehk riigi tegevuse põhiliste liikide käsitlemine esmajärgulise tähtsusega ülesanne. See tuleb kõigepealt arvesse juba riigi mõiste määratlemisel. Riiki kui valitseva klassi organisatsiooni ei esa mõista ilma ülevaate omandamiseta ta põhilisest tegevusest. Riiki ei saa ka määratleda, defineerida ilma näitamata, missugust põhilist tegevust ta arendab. Riigi defineerimisel osundataksegi sellele, et riik valitseva klassi organisatsioomina teostab vaenulike klasside mahasurumist ehk nende ohjeldamist. Eriti on vajalik riigi põhiliste tegevusalade näitamine sel juhul, kui me tahame analüüsida üksikuid riigitüüpe, näiteks eritleda kodanlikku riigitüüpi sotsialistlikust riigitüübist.

Sotsialistliku riigiaparaadi kaadrite ettevalmistamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmise seisukohalt on riigi funktsioonide õpetusega tutvumisel suur tähtsus. Teoreetiliselt õigesti lahendatuna ja metoodiliselt hästi edasiantuna aitab see üliõpilastel õigesti ja kergema vaevaga omandada ülevaadet sotsialistliku riigi tegevusaladest. See inimene, kes mõistab õigesti riigi põhifunktsioonide olemust, oskab ka täita ona ametikohajärgseid ülesandeid ja õigesti oma alluvate tegevust juhtida.