Viimasel aastal, eriti sel sügisel, olen korduvalt pidanud vastama küsimustele, mis on Riigikogu Toimetised (mis toode see on), kes seda loevad ja sellesse kirjutavad, kas ajakiri on täitnud talle seatud eesmärke. On tulnud vastata küsimustele, miks RiTo artiklid on nii keerulised, pikad, keskendumist vajavad. Kas väljaandmine pole mitte kallis (tegelikult pole, kui vaadata teisi väljaandeid), kas ajakiri võiks olla teise formaadiga ja huvitavam? Kõik tunduvad olevat selle sügise küsimused, kui vaadata, mis toimub avalikus ruumis, mis toimub sihtasutuse Kultuurileht väljaannete ümber.

RiTo on olnud ja loodetavasti ka jääb ajakirjaks, kus on koht erinevatel maailmavaadetel ja elukäsitlustel. Esseed, vestlusring ja arvamusartiklid on alati käsitlenud aktuaalseid probleeme, olles mõnes mõttes läbilõige ühiskondliku mõtte arengust. Neil on suurem väärtus ajalehes ilmunuga võrreldes. Nii on ajakiri tulevikus usaldusväärne allikas eriti ajaloolastele, juristidele, politoloogidele jt. ühiskonnaelu probleemidest arusaamiseks tagasivaates.
Helle Ruusing