Sõda? Millisena kujutleme ta enesele, kui me isiklikult ta verekeerdudesse pole sattunud? Kui me seda ainult kirjanduslikkude ja ajakirjanduslikkude valede kaudu tunneme? Eks nähta ta võidurikka lõpu puhul heroismi, sõdureid-kangelasi, kes rõõmuga oma vere isamaa eest jätnud? Eks nähta aga ta kaotuse puhul sama heroismi, samu sõdureid-kangelasi, kes kodumaa eest surid? Ja kas ei kaota reaalne inimene ses romantikas täiesti omad kontuurid, selle asemele saab aga vägimehe liikmed, surmapõlguse ja metsiku viha vaenlase vastu? Ses hoopluse ja entusiasmi õhkkonnas saab ta isik sootuks ebareaalseks, ebainimlikuks.