«Täna, 1. jaanuaril 1851. aastal, lõpetas XIX aastasada ühe poole oma käigust, ja paljud meist, vanust mehist, kes ta reisi algust nägid, tunnevad, et ta on meie jõu ära kurnanud. Ja nõnda siis meie, hallpääd, – kogume endid kokku ja mälestame neid suuri sündmusi, milliste tunnistajad me oleme olnud. Aga kui meil tuleb neist jutustada oma lastele, siis on raske neid uskuma panna kõike seda, mis meie veel nii elavalt tunneme ja mõistame.
Meie ja meie isad enne meid elasime peaaegu ühe- ja samaviisilist elu, mõtlesime ka umbes sama moodi, – aga meie noorsugu oma raudteede ja aurulaevadega kuulub juba teise aastasaja järku ja seepärast ei mõista meid.»

Raamat on gooti kirjas.