Oksad peksid neile valusalt vastu nägu ja olgugi et vihm oli lakanud, said nad lehtedelt langevate piiskade tõttu aina märjemaks. Maapind oli kohati mudane ja libe ning tüdrukud olid juba mitu korda libisenud ja kukkunud. Neiud ei teadnud, kui palju maad nad olid juba läbinud või kui palju oli veel minna. Või kus kohas nad üldse asusid.

Mitte miski nähtust ei tulnud neile tuttav ette. Pilvise taeva tõttu oli metsas suurte puude all niigi hämar, kuid kusagil nende peades tiksus teadmine, et ühel hetkel läheb veel pimedamaks ja siis ongi juba öö käes. Ja siis on nad päriselt ära eksinud.

Roosad inglid on raamat tüdrukute sõpruskonnast, kellega juhtub palju põnevaid seikluseid.