Kuid kõige enam sai Darja Mihhailovna naerda, kui Pigassov hakkas armuasjadest pajatama ja veenma, et temagi järele on õhatud, et üks tuline sakslanna hüüdnud teda isegi «isuäratavaks Afrikantšikuks» ja «kähisejakeseks». Darja Mihhailovnale tegi see nalja, kuid Pigassov ei valetanud: tal oli tõepoolest oma võitudega kiidelda. Ta tõendas, et pole midagi kergemat, kui ükspuha missugune naine endasse armuma panna: pruugib ainult kümme päeva talle järjest korrata, et ta huultel on paradiis, silmades õndsus ja et teised naised on tema ees nagu lihträbalad, ja üheteistkümnendal päeval ütleb ta ise, et ta huultel on paradiis, silmades õndsus, ja ta hakkab teid armastama. Maailmas juhtub mõndagi. Küllap Pigassovil on õigus.