Raamatus kirjeldatakse XIX sajandi 40-ndate aastate Venemaa ühiskondliku elu probleeme. Teose peategelane Rudin, endine Moskva ülikooli kasvandik, tolleaegsetest kirjanduslik-filosoofilistest ringidest innukas osavõtja ja ilukõneleja, püüab hiljem oma ideid ellu viia, kuid ta üritused ebaõnnestuvad peaaegu eranditult. Rudini ebapraktilisus on tingitud nii tema iseloomust kui ka tema ideedele ebasoodsatest välistingimustest. Peategelases näeb autor nn «üleliigset inimest».