Rukkileib kui tervislik toiduaine on kuulunud eestlaste toidulauale juba sajandeid. Rukkileiba on eestlased alati sügavalt austanud ja leivaga seotud toiminguid pühaks pidanud.
Tänapäeva suurenenud toiduvalikus on aga leiva osatähtsus vähenenud. Leivale eelistatakse saia- ja muid teraviljatooteid. See tõdemus on pannud rukkileivast rääkima eri valdkondade esindajad, nagu põllumehed, leivatootjad, toitumisteadlased, tervishoiutöötajad, pedagoogid jt.
Selleks, et erinevate valdkondade esindajad saaksid oma seisukohti edastada rukkileiva vajalikkusest meie igapäevaelus ja koos edasisi tegevussuundi planeerida, on korraldatud konverents «Rukkileib meie laual on tervis». Käesolev kogumik sisaldab nimetatud konverentsi ülevaatlikke artikleid.
Sisu:
- Eessõna – Anneli Zirkel
- Jätku leiba! – Ruth Metsallik
- Kodumaine leivatootmine – Uno Kaldmäe
- Rukkileib – tervis eesti toidulaual ka käesoleval sajandil! – Mihkel Zilmer, Urmas Kokasaar, Tiiu Vihalemm
- Rukkileiva osa meie õpilaste toidulaual praegusel ajal ja tegelik vajadus – Mai Maser
- Leiva tarbimine Põhja- ja Baltimaades NorBaGreen 2002. a. uuringu andmetel – Sirje Vaask
- Leiva- ja saiatoodete tarbimine Eesti kooliõpilaste hulgas – Inga Villa
- Rukkileivast ja tervisest – Väino Rätsep
- Eesti Rukki Selts. Eesti rukis, eesti leib – Leonhard Puksa
