Töös on uuritud 20. sajandil tekkinud täiesti uue kultuurinähtuse -- lasteteatri loomist ja funktsioneerimist. Lasteteater oli üks jõulisemaid propaganda ja agitatsiooni vahendeid, mis moodustas koos lastedramaturgiaga aluse laste ja noorte subkultuuri kui nõutava ideoloogia tekkimiseks. Kuna lasteteatrile pühendati selle eksisteerimise ajal äärmiselt vähe uurimustöid, taastab antud töö autor Venemaal 1920.-30. aastatel professionaalse lasteteatri loomise ja arengu käigu.
Analüüsitava materjalina on kasutatud sama perioodi lastedramaturgiat, sealjuures peamiselt näidendeid, mis olid proovimaterjalid või käsikirjad, s.t polnud välja antud laia lugejaskonna jaoks ega jõudnud teatripublikuni.