Poeemis jutustatakse nõukogude kirjakandjaist sõjapäevil, räägitakse välipostiljonidest, kes Suure Isamaasõja ajal toimetasid edasi koduste kirju rindevõitlejaile ja sõdurite kirju jällegi omastele.
Kangelaslikud postiljonid ei hoolinud ei vaenlase tulest, ei lahinguraskustest, ei sarlakitest ega täidest, vaid täitsid ustavalt, ennastsalgavalt ja mehiselt nagu rindevõitlejadki oma pühamast pühamat kohust.
Neile tublidele kirjakandjatele ongi see raamat pühendatud.