Õpik keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Käsitluse alla võetakse teosed eesti ja maailmakirjandusest, temaatika valimisel püütakse arvestada õpilaste huvitatust. Esindatud on eri žanrid ja ajastud.

Kirjandusvooludest tulevad vaatluse alla romantism ja realism nende tunnuste ja tuntumate esindajatega. Kirjandusteooria põhimõistetest tutvustatakse kirjandusvoolu, romantismi, realismi; eepikat, lüürikat, dramaatikat; žanri; eepost, legendi, müüti; karakterit, kirjandusteose kompositsiooni; stiilikujundeid; uudis, arvamus, juhtkiri, reklaam jne

Näiteid tuuakse järgmiste autorite tekstidest: Faehlmann, Kreutzwald, Bornhöhe, Vilde, Kitzberg, Gailit, Ristikivi, Kross, Kaugver, Unt; Tšehhov, Hugo, Dickens, Dumas, Marshall, Saint-Exupéry, Poe, Golding jne; luuletajatest on esindatud Koidula, Enno, Liiv, Suits, Ridala, Visnapuu, Under, Sütiste, Smuul, Alver, Viiding, Luik, Kareva; Pu?kin, Petöfi jne.

Kunstilise teksti kõrval käsitletakse tarbe- ja meediatekste. Õpikus on viis suuremat sisulist plokki: müüt, proosa, luule, draama, meedia. Igas plokis on tööülesandeid, mis võimaldavad: nii eesti kui maailmakirjanduse tekstide abil avardada õpilaste maailmapilti; rikastada õpilaste tundemaailma, kujundada väärtushinnanguid ja väärtustada kirjandust kui kunstiliiki; kujundada õpilaste esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi ja loovust; omandada sisuploki teemaga seotud kirjanduse põhimõisted; kujundada tegevuslikul tasandil konkreetsete tööülesannete kaudu kommunikatiivseid oskusi; lõpetada iga sisulise ploki mingi pikemaajalise projektiga.