Mõtteliselt, kohati ka süžeeliselt jätkab autor oma suurromaanis «Kentaur» poolelijäänud teemat, mida võiks nimetada mõtiskluseks maailma võimaliku saatuse üle – ja ta jõuab taas inimolemuse suurte vastuolude tõdemiseni.
Süžeelt on tegu ühe ookeanikatastroofiga ning süü ja süüdlaste otsinguga, taustaks kummaline autoritaarne-militaarne ühiskond.
Autor ise on öelnud oma teose saateks: «See on karm raamat, mis nõuab lugemisel teatud mehisust.»