Järg varem ilmunud brošüürile „Saaremaa inimkaotused esimese Nõukogude okupatsiooni tagajärjel“.

Saaremaa genotsiidikuritegude ohvrite arv ei ole veel lõplikult selgunud ja iga seni ilmunud trükise tulemusena on kannatanutelt komisjonile saabunud uusi andmeid.

Brošüüris on esialgne kokkuvõte ühe maakonna inimkaotustest Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal, alates juunist 1940 kuni oktoobrini 1941. Selle lühikese ajaga kaotas Saare maakond ligi 10% oma elanikest. Praegustel andmetel represseeriti Saaremaal 4891 inimest. Neist hukkunuid on vähemalt 701. Tegelik ohvrite arv on mitu korda suurem, kuid nimeliselt on paljud seni veel kindlaks tegemata.

Nii suurtes kaotustes oli oma osa ka asjaolul, et Saaremaal püsis Nõukogude võim 1941. a. septembri lõpuni - kolme esimese sõjakuu jooksul toimus veel mitu massilist operatsiooni tsiviilelanikkonna vastu. Nendeks olid teine küüditamisaktsioon ja meeste arreteerimine juulikuu algul 1941, sundmobilisatsioon Punaarmeesse, massimõrvad Kuressaare lossis ja mujal.

Samasugune saatus oleks kindlasti tabanud ka teiste maakondade elanikke, kui rinne poleks mandril sõjategevuse käigus nii kiiresti edasi liikunud. Lõuna-Eestist tõrjuti Nõukogude väed välja juba juulikuu esimesel poolel. See kiirus põhjustas samas aga mõnel pool eriti julmi tegusid. Ööl vastu 9. juulit toimus Tartu vanglas vangide massiline hukkamine, sest neid ei saanud enam Venemaa vanglatesse toimetada.