Luuletaja Feodor Andrejevitš on õnnelik, et esimest korda elus on tal oma korter. Siiani elas ta üürnikuna möbleeritud tubades. Õhtul maja esikus trepist üles minnes märkab ta enda ees trepil vanemat meest, kes järsku jäljetult haihtub. Öösel kuuleb luuletaja oma toas kummalisi samme, mis lähenevad ta voodile. Silmi avades seisab voodi ees kõhetu vanamees - vaim, kes ütleb luuletajale, et pole kuusteist aastat rahu saanud ja on siiani matmata. Vaim palub, et luuletaja teda aitaks ja lubab talle tasu.
