Kuutõbisena tõmbab öö mind õue. Maad mööda astun, keegi on mu ligi. Ei näe teda, siiski surmahigi mind katab, vari sünge langeb põue, kuid varjutai mu eest on ise varjul. See vari, tean, see vari saatanast. Ma lahtisilmi vaatan mööda tast. Kord keegi nägi teda templi harjul.
