Esikkogu kätkeb põhiliselt isikuluulet, mis käsitleb «mina» eksistentsiaalseid ja eetilisi küsimusi.
SAJUS
Vihm mind puudutab kui tuttav Tal on aega ta ei rutta Kaasas kauged maad ja taevad Rõõmurõkked valud vaevad Tuleb räägib tasakesi Kelle nägusid ta pesi Kelle korpas käsi kompas Kelle kummikutes lonkas Nõnda hetkeks selgelt tajun Iseennast suures sajus
